Article

29 sept Autor bertasaa, 29. September 2010 25.09.2010 sooritas jahiterjer Miisu ( Egoza) Lätis kähriku urukatse I järgule
Sai  mitu ratsi hoogu võetud ja nüüd on lõpuks käidud Lätis Riia lähistel kährikuid kimbutamas.
Hommikul varakult sai lapsed ja koer peale pakitud ning Riia poole minema paarutatud. Sõit kulges kenasti, tänu GPS-le sai ilma viperusteta läbi otse läbi Riia sõidetud ja tagasi samamoodi, minu üllatuseks ma ei eksinudki seal ära . :)

(Tavaliselt olen sihtpunkti kenasti üles leidnud, aga kui vaja hakata kodu poole hoidma, siis on alati kiiva kiskunud ja tänu kaardilugejast Marjule oleme lõpuks kodutee üles leidnud .)

Kohale jõudes tuli loosinumber tõmmata ja minu pettumuseks sain alles 8. numbri , mis tähendas pikka ootamist . Samas igav ei hakanud, sai uudistada metsseapõrsaid , lobiseda "kaasvõitlejatega" ja jälgida koertest konkurentide sooritusi . Kokku osales 10 koera . Oli karmikarvalisi takse, pikakarvalisi kääbustakse, foksterjereid ja jahiterjereid .
Olles eelnevalt uurinud , siis olin veendunud, et sõnakuulelikkuse osa ei ole .
Aga minu üllatuseks oli küll, harjutasin siis Miisuga seal kohapeal enne kõrval käiku ja üritasin teda taltsaks meelitada taksiomanike käest saadud viineriga . Aga jahikoer on jahikoer , kui oled ikka keset  kährikuhaisu ja sealõhnasid , siis kipub vägisi istu-lama- kõrval tahaplaanile jääma . Isegi viiner ei maitsenud enam.
Lõpuks oli järg meie käes . Kõigepealt kuulekuse osa, kõrvalkäik sujus enam-vähem, istumisega sai ka hakkama, aga minu juurde tulekuga leekis koer minust täie hooga mööda, sest mul kästi minna poolele teele seapõrsaste aediku poole ja ex Miisu arvas, et läheme koos sigsdega tutvust tegema . Õnneks olin talle 6 meetrit rihma külge pannud ja sain kiirelt  rihmast kinni. Koer lendas kui vurrkann, sest  pidurdus tuli väga suure hoo pealt. Kohtunikele tegi see muidugi nalja, et mul selline tuulispask paelaotsas. :)  Seejärel suundusime urgu. Urg oli  U kujuline ja maapinnal oli valdavalt ainult uru pealmine osa, kuhu olid metallplaadid peale laotud ja sai koera ning kähriku tööd jälgida ja vajadusel sekkuda. Kährik lasti poolepeale lahti ja Miisu sööstis urgu , käis paar "auh"-i ja koer oli kährikul kratis kinni . Vahemärkusena öeldes, oli mul kõige suurem mure see, et kuidas ma koera kähriku küljest lahti saan. :) Aga tegelikult ei olnud minul vaja üldse sekkuda, kohtunikud pistsid puupulgad kährikule ja koerale hammaste vahele ja lahutatud nad olidki. Seejärel pandi kährik uru lõpus olevasse metallvõrega eraldatud nö. boksi ja lasin koera uuesti uru algusest sisse. Koer küll haukus veidi , aga siis hakkas metallvõret lammutama, et kährik kätte saada . Selle peale arvasid kohtunikud, et aitab küll .
Meid Miisuga saadeti aedikust välja ja kohtunikud jäis sooritust analüüsima ja punkte kokku arvutama .
Ei teadnudki mida arvata, lootsin et kolmanda järgu vast ikka välja veab .
Kui kõik koerad olid soorituse teinud, algas tulemuste avalikustamine .
4 koera ei sooritanud katset, üks sai III järgu, kolm II järgu ja mõlemad osalenud jahiterjerid I järgu .
Üldjärjestuses tuli Miisu 1 punktiga teiseks. Ainuke asi, mis talle ette heideti oli liiga vähene haukumine .

Nüüd jääb vaid oodata , milla diplom Lätist kohale jõuab :)



‹ Arhiiv
Lisa kommentaar
Email again:
Nimi:E-mail
Kommenteeri: